Tallinna feministlik foorum

Aet Kuusik ja Rebeka Põldsam. Õpituba “Keele kaal ehk Võimestav sõnavara”
Kirjeldus saabub augusti alguses.

Aleftina Shaulskaya. Õpituba “Owning My Power” (ENG)
Many of us have been taught to be accommodating, not take up too much space, not express anger, not ask for what we need, and not be “too much.” As a result, our own power can come to feel dangerous, shameful, or simply out of reach. This workshop is an invitation to explore your relationship with power. What happens when you feel your own strength? How easy is it for you to take up space, be visible, influence others, say “no” and “yes” with confidence? What messages about power and womanhood have shaped you? Which ones support you, and which ones hold you back? Through experiential exercises, body awareness, reflection, and dialogue, we will explore what it means to reclaim our power gently and authentically—not by becoming someone else, but by coming home to ourselves. This workshop is open to anyone who wants to build a freer, more grounded, and more authentic relationship with their own power.

Aleftina Shaulskaya is a psychotherapist, Gestalt Practitioner in Organizations, and group process facilitator based in Tallinn, Estonia. Her work explores the intersections of power, leadership, gender, trauma, and relationships. She is particularly interested in how women reclaim their voice, take up space, become visible, and learn to embody their power without losing connection to themselves or others. Aleftina creates spaces where people can explore difficult experiences with curiosity, compassion, and support, finding new ways to connect with themselves and the world around them.

Mia Aintila. Juhitud vestlusring “Fempathy Academy” (ENG)
What kind of issues stop us from being heard or seen in our advocacy work, and/or everyday life? What stops us from hearing and seeing each other? What are the layers and structures of society that we as a collective, and we as individuals, have impact on? What are some skill and knowledge sets that could help us overcome barriers in society and in ourselves? Mia invites you to explore your own path in a combined discussion and ideation workshop.

Mia Aintila from Fem-R (an anti-racist, feminist NGO centering the voice of racialised minorities in Finland) joins TALFF to discuss the intersectionality of gender and marginalized identities and explore skills needed in impactful humanrights activism and advocacy work from the grassroots up.

Sanna Kartau. Liikumise õpituba “Liigu nagu titt”
Kirjeldus saabub augusti alguses.

Maria Uuetoa juhitud sivasõbrunemine
Sivasõbrunemine on lihtne võimalus tutvuda mõne teise TALFFil osalejaga päriselt ja vahetult. Kohtute paarides, vastate kordamööda küsimustele ning võtate aega, et üksteist kuulata ja paremini tundma õppida. See on võimalus luua uusi tutvusi, jagada kogemusi ja tunda end festivalikogukonna osana.

Maria Uuetoa on haridustöötaja ja tiimicoach, kes usub, et õppimine ja areng toimuvad hoolivas, kaasavas ja koostöises keskkonnas. Oma töös toetab ta noorte enesearengut ja turvaliste aruteluruumide loomist, ühendades hariduse, noorsootöö ja sotsiaalse õigluse põhimõtted.

Getriin Kotsar. Juhitud vestlusring “Atlas: sissejuhatus” 
Vestlusringi fookuses on (linna)ruumi küsimused. Vestlusringi raames arutleme näiteks tänavanimede kujunemist ja nende mõju/mittemõju üle. Samuti uurime, kuidas kujuneb turvatunne ning millised elemendid jäävad kaartidel dokumenteerimata, ent oleksid tegelikult tähistamist väärt. Esimeses pooles avan pisut teemat ja tutvustan teemakohaseid materjale, mis on seni täiendanud minu individuaalseid entusiastlikke otsinguid. Töötoa teises pooles toimub juhitud vestlusring, mille käigus saab luua ühiselt kaarti, unistada heast avalikust ruumist ja jagada mõtteid. Töötoas kõnelen kirgliku ruumihuvilise ja etenduskunstniku positsioonilt. Vestlusring ei eelda varasemaid teadmisi või materjalide läbi lugemist, ainult uudishimu ja avatust!

Getriin Kotsar on vabakutseline lavastaja. Oma kunstipraktikates tegeleb ta peamiselt mälestuste, üksilduse, unistamise ja aja möödumisega, hetkel huvitab teda ka väga psühhogeograafia ja kohamälu. Paljud tema teosed, nii performatiivsed kui kirjanduslikud, tõukuvad unenägudest, popkultuurist, inimkehast ja igapäevaelust. Kunstnikuna huvitavad teda ruumid ja atmosfäärid, mis on ühtaegu melanhoolsed, liminaalsed, pelgupaika pakkuvad ja väikese kiiksuga. Oma töödes püüab ta tasakaalustada fiktiivset ja reaalset, leida väikseid ja suuri utoopiaid nii indiviidi kui kollektiivi tasandil ja unistab sealhulgas parematest süsteemidest ning võimalustest vabakutselistele kunstnikele.

Dagmar Kase liikumisrännak
Liikumisrännak kutsub kogema isiklikku teekonda läbi teadliku hingamise, Shindo venitusharjutuste ning liikumise feministliku ja queer-tantsumuusika saatel. Rännak algab juhendatud soojendusega ja lõpeb juhendatud tagasitulekuga. Rännaku keskmise osa liikumine baseerub osalejate improvisatsioonil. Rännak toimub turvalises hinnangutevabas ruumis — kõik on oodatud ja kõik saavad liikuda omas tempos. 
Riietu mugavalt, pane jalga sisejalatsid (või ole sokkis) ja võta kaasa veepudel (gaasita). Võta kaasa ka matt ja pleed (mõned matid ja pleedid on ka kohapeal). Söö kergemat einet umbes 1 tund enne rännakut, väldi suuremat einet ja raskesti seeditavaid toite. Rännaku ajaks palun mobiiltelefoni lülitada hääletule režiimile.

Rännaku juhendajaks on vegan- ja queerfeministist aktivist Dagmar Kase. Ta on pikemat aega hoidnud teadlikult fookust terviklikul heaolul, otsides ja avastades endale sobivaid praktikaid.

Sille-Kadri Simeri püstijalakomöödia
Kirjeldus saabub augusti alguses.

Airi Triisberg. Loeng “Pension, sugu, vaesus”
Tänapäeva Eestis on peaaegu olematu sooline pensionilõhe, aga sellegipoolest on vaesuse määr eakate naiste hulgas kõige suurem. Õigupoolest on vaesus olnud juba aastasadu üksi elava vana naise nägu. Prognoosid näitavad, et tulevikus pensionäride sooline ebavõrdsus kasvab. Kuidas Eesti pensionisüsteem soolist ebavõrdsust taastoodab? Ettekanne käsitleb kolme teemat. Alustuseks annab kiire pilk ajalukku ülevaate solidaarse pensionisüsteemi kujunemisloost. Teine osa analüüsib Eesti pensionisüsteemi läbi feministliku prisma. Ettekande lõpuosa pakub pensioniks valmistumise nõuandeid väikese sissetulekuga, projektipõhiselt ja ebakindlates oludes töötavatele inimestele, nagu näiteks loovtöötajad ning vabakonna eestvedajad.

Vikerteraapia. Liikumise õpituba “Kuidas võtta ruumi”
Kirjeldus saabub augusti alguses.

Keithy Kuuspu ja Ave Vellesalu performance “Ave ja Keithy pandi paksuks ja passivad nüüd beebidega lihtsalt kodus (residentuur Kanuti Gildi SAALis 18.05-18.06.26)” 
Kirjeldus saabub augusti alguses.

Agáta Marzec, Karina Vabson, Kadri Haugas ja Sean Tyler. Õpituba “Ecological Afterlives: Toward Transfeminist Ecological Practice in the Baltics“ (ENG)
Kirjeldus saabub augusti alguses.

Alina Besleaga. Juhitud vestlusring “8th of March demonstration” (ENG)
Kirjeldus saabub augusti alguses.

Sandra Puusepp ja Elise Marie Olesk. Juhitud vestlusring “Kala jalge vahel”
Eesti Kunstnike Liit (EKL) andis 2025. aasta detsembris ARS Kunstilinnaku projektiruumis välja auhindu ning tiitleid. Samas galeriis toimus parajasti värvilistele linnavaadetele keskenduv Vilen Künnapu näitus. EKLi presidendi kõne ajal ilutses selja taga monumentaalne maal “Peaministri tütar”. Käesurumispiltide taustal oli märgata maalil kujutatud palja naiskeha jalgevahel helkivalt kujutatud kala. Arhitektist autori sõnul peab tema maalides olema esindatud naisenergia. Kas naisenergia piirdub vaid erootilisuse ning häbistavate sümbolitega?
Mure pole uudne: hinnatud kunstis esinevad seksistlikud sümbolid, mida on võimalik uhkelt ülespandult vaadata tunnustatud loomeinstitutsioonide seinadel. Kas Eesti Kunstnike Liit ning Kultuurkapital peaks võtma konkreetsema positsiooni ning vastutuse taoliste näituste toetamise suhtes?
Mis teeb taiese või näituse feministlikuks või misogüünseks? Mis võimaldab neil edukatel kunstnikel siiani eksponeerida ning luua selgelt misogüünset kunsti? Mitmendat korda peab kunstiasutuste seintelt lugema meeskunstnike näitustega kaasnevaid sõnapaare feminiinse energia ning naisakti ülima ilu kohta? Kuidas mõjutab see vaatajate suhtumist naissoosse, nii autorina kui ka kujutatava objektina?
Arutleme viimase viie aasta näituste üle, mis on olnud EKLi galeriides, KUMUs ning teistes prominentsetes galeriides väljapanekul. TALFFi ajal on üleval kogumiskast, kuhu ootame kõigilt mõtteid. Lõpptulemusena loome avaliku kirja pühendusega tuntud kunstiinstitutsioonidele.

Sandra Puusepp ja Elise Marie Olesk on kaasaegsed kunstnikud, kelle viljelusalad hõlmavad põhiliselt graafikat ning installatsiooni, ent ka video- ja helikunsti. Mõlemad lähtuvad oma loomes uusmateriaalusest, post-humanistlikest ning feministlikest teooriatest. Kunstnikud on aktiivsed liikmed rühmitustes, nagu Kvadraat ja ENKKL, mille käigus on nii korraldatud kui ka osaletud mitmetes näituseprojektides, konverentsidel ning suvelaagrites.

Kirte Jõesaar. Liikumise õpituba “Hooledünaamikad”
Kirjeldus saabub augusti alguses.