Programm

1.11

Näitus “Õngitsejad. Silvia Jõgever ja Kadi Estland” (ET)

16.30 Kumus

Näitusel “Õngitsejad. Silvia Jõgever ja Kadi Estland” (01.11.2019–08.03.2020) asetuvad dialoogi kaks eri põlvkonna naisautorit. Silvia Jõgever (1924–2005) oli Tartu kunstnik ja kunstiõpetaja, kelle esmapilgul unenäolistena mõjuvate, samas trotsliku ja melanhoolse atmosfääriga töödes on keskne elu metafoorina toimiv lavamotiiv. Kandvas rollis on neis 1960.–1970. aastatel valminud kompositsioonides erinevatest külgedest vaadeldud naistegelane. Jõgeveri teoseid raamistab näitusel kontseptuaalselt, nendega põrkub ja neist tõukub Kadi Estlandi (1973)  poliitiliselt laetud looming. Selle dialoogi kaudu kõnetab näitus naise ja ühiskonna vahelist dünaamikat puudutavaid teemasid nagu naistevastane vägivald, naiste ühiskondlik nähtavus, naise isiklikku elu mõjutavad otsustusvabaduse küsimused ja (nais)kunstniku roll ühiskonnas. 

Näituse kuraator on Eda Tuulberg ja kujundaja Kadi Estland.

Näituse avamisel esineb lavastaja ja koreograaf Kaja Kann Silvia Jõgeveri mälestustel põhineva etteastega, mille keskne märksõna on tsensuur.

Läti naiste püstijalakomöödia (EN)

19.00 Feministeeriumi kontoris 

Naiste standup on paljude Läti loominguliste inimeste – kirjanike, luuletajate, produtsentide, filmitegijate, filmikriitikute ja teiste naiste ühine loominguline seiklus, kes soovivad end komöödiavallas proovile panna. Alates 2014. aastast on üle 50 naise osalenud alati väljamüüdud igakuistel etendustel Kanepese kultuurikeskuses ning teistes esinemispaikades. Kõik need naised on erinevad, kuid neil on ka midagi ühist – nimelt teravmeelne ja tavaarusaamadest erinev pilk moodsale ühiskonnale.

2.11

Performance “Nina, K and Connie” (EN/ET)

10.40–11.00. Ruum A501

* Eesti keelse teksti lugemiseks vajuta SIIA*

Tallinna feministliku foorumi tarvis loovad kunstnikud Anna Kinbom, Choterina Freer ja Rut Karin Zettergren kujutluse võimalikest utopistlikest tulevikest lühiloo kaudu, mis kõneleb kollektiivsusest. Lugu on vastuseks Marge Piercy kommentaarile tekstis “Woman on the Edge of Time Forty years on” (“Naine aja äärel, nelikümmend aastat hiljem”, 2016). Loos kirjeldab autor, kuidas feministliku liikumise teise laine käigus tekkisid utoopiad, tänapäeval seda aga ei juhtu. Piercy ütleb: “(1970ndatel) tekkisid feministlikud utoopiad näljast selle järele, mida meil polnud. See kõik toimus ajal, mil muutused tundusid mitte ainult võimalikud, vaid tõenäolised. Utoopiad kerkisid pinnale soovist kujutletava parema ühiskonna järele, milleni jõudmist juleti loota. Kui meie poliitiline energia kulub õiguste kaitsmisele, samas on aga meie võidetud ja loodud projektid sattunud rünnaku alla, jääb meil oluliselt vähem energiat kujutleda tulevikuühiskondi, kus sooviksime elada.”

Eesmärk on kollektiivsuse ajaloolistele ja praegusaegsetele ideedele keskendumine uute feministlike tulevikuvisioonide kujutlemisel.  Performance’i tekstid põhinevad 1970ndate utopistlikel romaanidel (Marge Piercy “Naine aja äärel” (1976), Joanna Russ “Naissoost mees” (1975), Ursula K Le Guin “Ilmajäetu” (1974)), aga ka tekstidel, mis on pärist raamatutest, mis sündisid tehnopositiivsest, kollektiivpositiivsest küberfeministlikust liikumisest (näiteks Sadie Plant “Nullid ja ühed” (1997) ja VNS Matrix “21. sajandi küberfeministlik manifest” (1991)). Samuti on ainest andnud illustratsioon hiljuti ilmunud Donna Haraway raamatust “Maise ellujäämise lugu” (2016) ja Helena Hesteri “Ksenofeminism” (2018) ning kunstnike enda positiivsed kogemused elust ja tööst kollektiivides. Mõned fragmendid on pärit otse mainitud tekstidest, osa aga on kirjutatud hiljuti ning on seotud utopistliku tulevikunägemusega.

Performance juhib tähelepanu nende ajalooliste ja lähiminevikus loodud tekstide lootustandvusele ning peatub feministlike utopistlike ideede kollektiivsuse kujutlusel.

Connie, kes on selle loo peategelane, on foorumil ise kohal ning suhtleb Nina ja K-ga, kes on kusagil mujal.

Tegevust toetab Rootsi kunstistipendiumide komitee visuaalse ja kujutava kunsti rahvusvaheline programm Iaspis ja Põhjamaade – Baltimaade mobiilsusprogramm.

Anna Kinbom (Stockholm, Rootsi), Choterina Freer (Glasgow, Suurbritannia) ja Rut Karin Zettergren (Stockholm, Rootsi) on kunstnikud, kes on grupina koos töötanud mitme projekti raames, sh viimase viie aasta jooksul osana 0s + 1 kollektiivis. Praegu on nad koondunud lugemis- ja arutlusgruppi, mis keskendub teoreetilisele feministlikule ulmekirjandusele. Loe kunstnike kohta rohkem: www.rutkarinzettergren.se; www.annakinbom.com; www.vimeo.com/choterinafreer; www.0s1s.net

Loeng “Kuidas luua turvalisemaid liikumisi” (EN)

11.00–12.30. Ruum A501

Loeng mitmekülgsest kaasamisest, ligipääsetavusest ja turvalisemate ürituste ja liikumiste loomisest. Kuidas luua tegevust, mis kaasab võimalikult erinevate vajadustega inimesi? Mida peaks võtma arvesse, et osalejad end mugavalt tunneksid? Loeng tutvustab tähtsamaid vastuseid neile küsimustele ja iga kuulaja võib vabatahtlike harjutuste kaudu kaasa mõelda, kuidas ise turvalisemaid liikumisi luua.

Erika-Evely Ee Eisen on 34-aastane Tallinnas sündinud ja Helsingis elav vabakutseline kirjutaja ja koolitaja, seksuaalnõustaja ning seksuaalsuse ja soolise mitmekesisuse spetsialist. Eisen on Helsingi feministliku foorumi (FEMF) üks algatajatest.

Vestlus Maryan Abdulkarimiga antirassistlikust aktivismist (EN*)

13.00–14.30. Ruum A403

Mis tunne on Soomes olla musta- või pruuninahaline keha? Kuidas käsitletakse afro-soomlaste ja teiste tumedanahaliste inimeste kogemusi meedia- ja kultuuriväljaannetes ning iseäranis sellistes, mille eestvedajad on ise afro-soomlased? Millised strateegiad on andnud tulemusi afro-soomlaste kogukondade kokkutoomisel? Millist rolli mängib feminism rassismivastases kogukonnatöös? Mida on meil Eestis naaberriigi kogemustest õppida?

Maryan Abdulkarim on aktivist ja autor. Ta elab Helsingis ning töötab meedia ja kultuuri valdkonnas. Ta tegeleb teemadega, mis on seotud soo, rassi, klassipäritolu ja religiooni põimumiskohtadega. Abdulkarim kirjutab regulaarselt arvamusartikleid Soome avalik-õiguslikule ringhäälingukontsernile Yle ning Soome suurimale rootsikeelsele päevalehele Hufvudstatsbladet. 2018. aastal andis ta koos Eveliina Talvitiega välja raamatu “Kümme müüti feminismi kohta”. Hetkel töötab ta koos fotoajakirjaniku Uwa Iduozeega uue raamatu kallal, mille fookuses on sisserändajate põlvkond, kes saabus Soome aastatel 1950 – 1990. Vestlust modereerib Airi Triisberg.

Vestlust toetab Kultuurkapital ja Soome Instituut.

Eestvedamise töötuba (EN)

13.00–14.30 ja 16.00–17.00. Ruum A502

Eestvedamise töötuba keskendub sellele, kuidas liikuda idee, küsimuse või mõistatuse juurest edasi tegevusplaanini. Alustame eeldusega, et asjad ei pea olema nii nagu nad on ning muutus on võimalik. Vaatleme konkreetseid mooduseid, väärtusi, iseloomu ja missiooni, mis aitavad plaani üles ehitada.

Analüüsime inspireerivaid eestvedajaid ning vaatleme moodsat juhtimisstiili. Keskendume väärtuste põhirollile ning iseloomupõhisele juhtimisele. See on eriti oluline aktivistidele, kuna nad tegutsevad sageli juhtidena, toetudes isiklikule veenmisjõule ja aususele, luues koalitsioone ja leides ressursse vähese formaalse võimu pinnalt. Autentsus ja väärtused on seetõttu juhtimise põhitööriistad. See tähendab ka, et juhti ei saa defineerida stereotüüpidele toetudes.

NB! Õpituba toimub kahes jaos. Kutsume osalema eelkõige inimesi, kel on juba oma konkreetne idee, küsimused, soovitused millegi ärategemiseks, ükskõik, kui väike või suur see plaan ka pole. Anna enda osalemissoovist märku enne foorumi toimumist kirjutades talff@feministeerium.ee.

Liisa Past on pühendunud selliste probleemide lahendamisele, mis pole meist enamuse jaoks just esikohal. Aktivisti ja koolitajana keskendub ta inimõigustele, mõeldes kriitiliselt ning soovides luua õiglast maailma. Ta on olnud seotud erinevate teemadega alates arengukoostööst ja sooneutraalsetest suhetest kuni avatud avaliku aruteluruumini. Ta on õpetanud strateegilist kommunikatsiooni, praktilist retoorikat ja poliitilist kultuuri, keskendudes alati argumenteerimisele ja kaasates erinevaid hääli. Oma tööelus keskendub Liisa küberturvalisusele. Aastatel 2018–2019 töötas ta järgmise põlvkonna juhina Arizona Riikliku Ülikooli McCaini rahvusvahelise juhtimise instituudis, keskendudes tehnoloogia kaitsmisele demokraatliku valitsemise alusel. 

Arutelu “Kuidas korraldada marssi?” (ET)

13.00–14.30. Ruum A503

2019. aasta jaanuaris toimus Eestis esimest korda naiste marss. Arutelutunni jooksul loodame ühiselt vaagida, milline võiks olla naiste marsi tulevik Eestis. Kas eelmisel aastal toimunud marss oli sobiv meetod soolise võrdõiguslikkusega seotud valupunktidele tähelepanu juhtimiseks? Mis on naiste marsi eesmärk? Kas on vajadus uuesti marssida ja kui nii, siis millal oleks selleks parim aeg? Milline teema või teemad võiks olla uue marsi fookuses ja kes eest vedamas? Ootame aktiivset mõttevahetust ja kui kõigile küsimustele ei leiagi vastust, siis peamine kohtumise eesmärk on otsustada, kas “Naiste marss 2020” tuleb ja saada kokku uus korraldustoimkond.

NB! Selle programmi osa töökeel on eesti keel, kuid töötoa läbiviijad on vajadusel paindlikud inglise keelele üle minema, juhul kui kõik osalejad nõustuvad.

Liisi Raidna on nihkes koduperenaine, feminist, muuseumitöötaja, rattaentusiast, valveaktivist. Usaldab kaost ja usub muinasjutte. 

Õpituba “Ole lahke!” (EN)

16.00–17.30. Ruum A403

Töötoas saavad osalejad valida kolm praktilist enese eest hoolitsemise vahendit puhuks, kui tundub, et energiast jääb vajaka. Sageli on inimõiguste, LGBT+, võrdse kohtlemise õiguste eest võitlejad teiste vajaduste eest hoolitsemisega nii hõivatud, et unustavad iseend. Perfektsionism, tung panustada, aga puuduv võimalus näha süstemaatilise rõhumise vastase tegevuse tulemust – kogu see kuhjuv pinge võib aegamööda viia depressiooni, posttraumaatilise stressihäire ja läbipõlemiseni. See tähendab vaid ühte –, et olla toimiv aktivist, kes on võimeline enda ja teiste õiguste eest seisma, peame kõigepealt hoolitsema iseenda eest. Töötoa käigus pakume teile (turvalist) ruumi ja aega, et saaksite oma vajadusi peegeldada ja mõista suurt pilti. Vaatleme ka kolme eneseabivahendit, mida saate tulevikus kasutada eneses tasakaalu leidmiseks ja võitluse jätkamiseks.

Anete Biteniece on töötanud reaalainete õpetajana, praegu on lapsehoolduspuhkusel ja taastuv perfektsionist. Annija Sprīvule on LGBT+ õiguste aktivist alates 2012, esimese Läti Ladyfesti (LadyFest Riga) kaasasutaja, tal on kogemusi pedagoogikas, ta on huvitatud intersektsionaalsusest ning eneseabist.

Ettekanne “Transnational Queer Underground” (EN)

16.00–17.00. Ruum A501

Transnational Queer Undergroundile pakub suurt huvi liikumine. Kuidas saame võtta globaalset vastutust? Kuidas oma privileege jagame? Kuidas luua tähendusrikkaid piiriüleseid kontakte? Kuidas kaasata inimesi internetiaktivismi ning luua kogukonda, kui inimesed ei saa oma elukohas avalikult välja tulla? Kuidas tagada nende inimeste turvalisus? 

Meil on ikka veel väga palju õppida, kasvada ja paremaks saada. Seetõttu tahab TQU oma tegevust tutvustada ja kutsuda kõiki kaasa rääkima. Nii õpime üksteiselt ja kasvame koos paremaks. Viimase kümne aasta jooksul on TQU pika tee käinud. Oma umbes pooletunnise ettekande jooksul räägib Verena Spilker TQU tööst, toimunud ja käimasolevatest projektidest ning sellest, kuidas neis kaasa lüüa. Ta jagab kogemusi ja tutvustab strateegiaid, mis on toiminud paremini kui teised, aga ka neist, mis on ebaõnnestunud ja takistuste otsa komistanud. Peale ettekannet on kõik oodatud rääkima oma kogemustest, esitama küsimusi ja arutlema.

Transnational Queer Underground (TQU) tekkis ühes Ukraina magamistoas 2009. aastal. Inspireerituna mässulisest naiste liikumisest ja DIY punkkultuurist tahtis Verena Spilker seda ära kasutada, et oma uurimistulemusi jagada. Spilker soovis leida kohta teadmiste vahetamiseks ning uute kontaktide loomiseks. Kümne aasta jooksul on liikumine oluliselt suuremaks kasvanud ning oleme Saksamaal registreeritud kodanikeühendusena. TQUl on aktiivseid toetajaid ja vabatahtlikke liikmeid kogu maailmast. TQU inspireerib inimesi välja tulema, avaldama oma lugusid ja kunsti terves Euroopas. Nad loodavad peagi oma esimese raamatu välja anda. 

Verena Spilker on TQU asutaja ja queer kunstnik Berliinist. Ta joonistab, disainib, kirjutab, õpetab ja korraldab rahvusteüleseid sündmusi ja projekte. Verena huvitub isiksuse suhestumisest ümbritsevate inimestega, kohtadest, kus inimesed saaksid kokku tulla. Teda vaimustavad mustrid, struktuurid ja kujundid. Tal on kaks päästetud koera ning talle meeldib palju aega veeta looduses.

Õpituba “Kuidas toetada feministina transliikumist” (ET)

16.00–17.30. Ruum A503

Õpituba kutsub osalejaid arutlema järgmistel teemadel.

  • Kuidas feministina tegutseda ja väidelda nii, et sa transinimeste poliitpüüdlustega vastuollu ei läheks? Õpitoa läbiviijad annavad ülevaate transliikumise olulisematest küsimustest.
  • Milline on transetikett?
  • Sugu kui spekter vs. soobinaarsus.

August on tegelenud aastaid transaktivismiga, kuulunud Soome SETA noortevolikogusse ja Eesti LGBT ühingu juhatusse. Oma kodulinnas Tallinnas toob ta kokku transinimesi, luues uusi kogu- ja seltskondi. Mari-Liis on feminist ja inimõigustele ning võrdõiguslikkusele spetsialiseerunud jurist. Ta on töötanud kaks aastat üleeuroopalises transinimeste katusorganisatsioonis.

Ettekanne “Naiselikuma poliitikakäsitluse poole” (EN*)

17.00–18.00. Ruum A501

Parempoolsuse kasv iga teise kümnendi vahetumisel on alati olnud seotud frustreerunud maskuliinsuse kriitilise massi tekkega. Meie vastus sellele on olnud samuti maskuliinne, agressiivne ja vastuseisu tekitav. Oma esinemisega tahab Tarun Gidwani üles kutsuda looma teistsugust poliitikat – kaastundlikku ja naiselikku. Naiseliku all ei pea ta silmas tavaettekujutust naistele omistatud võimetest, vaid pigem poliitikat, mis on juurdunud tavainimeste kollektiivsetes võimetes ja unikaalsetes perspektiivides väljaspool mäslevat domineerivat maskuliinsust. Poliitikat, mis püüdleb võitluse asemel muutuste poole. Sellise poliitika esindajatena toob ta näiteks postkoloniaalsete aktivistide Gandhi ja Tagore elud, kes hoidusid liberalismi, natsionalismi ja marksismi domineerivatest, hüpermaskuliinsetest ideedest, rõhutades vajadust enese ümberkujundamise, headuse, ohverduse ja pragmatismi järele. 

Tarun Gidwanil on Sussexi Ülikooli magistrikraad vaesuse ja arengu uuringute alal ning Tartu Ülikooli magistrikraad filosoofias.

Ettekanne “Poiss või tüdruk või ebaselge” (ET)

17.00–17.30. Ruum A502

Sven-Erik Viira sattus intersoolisuse teemale umbes kaks aastat tagasi ja on tänini üllatunud, kui vähesed inimesed intersoolisusest üldse midagi teavad. Teema kohta on palju eelarvamusi ja väärinfot, millele ta soovib vastuargumente ja selgitusi esitada. Ettekandes räägib Viira mitte intersooliste ja intersooliste inimeste anatoomiast, mõningatest intersoolisuse bioloogilistest põhjustest, meditsiinilistest sekkumistest viimase poole sajandi jooksul, kuhu on jõudnud intersoolisuse debatt mujal maailmas, millised on võimalikud ühiskondlikud arengud ja millised need võiksid olla. Pärast ettekannet soovib ta kuulda teiste mõtteid teemal, kuidas saaks Eestis intersooliste inimeste õigusi edendada.

Sven(-Erik) Viira on humanist, skeptik, ateist. Tema viimaste aastate peamine huvi on olnud religioon. Ta on kuulanud kümneid debatte, millest on saanud selgeks, et passivism ei aita kaasa ühiskonna arengule. Ta leiab, et ilmalikkuse ja religiooni tõsist konflikti Eestis pole, aga sugudevahelise võrdsuse üle debateeritakse sageli. Intersoolisus on fenomen kahe domineeriva soo vahel. Ta ei julge väita, et on teema aktivist, aga kindlasti pole ta sel teemal passivist.

Ettekanne “Puuetega naiste võimalustest osaleda Eesti sotsiaalsetes liikumistes” (ET)

17.30–18.00. Ruum A502

Mare Abner on Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidu esinaine ja seisnud puuetega naiste huvide eest üle 20 aasta. Ta on propageerinud soolist võrdsust ning seisnud puuetega inimeste vägivalla ja väärkohtlemise vaba ühiskonna eest. Ettekandes toetub Abner enda elukaare näidetele, et kirjeldada puuetega naiste võimalusi osaleda Eesti sotsiaalsetes liikumistes.

TALFF järelpidu: Queer Planet 

20.00 EKKMi kohvikus. Sissepääs annetuspõhine.

Queer Planet on underground queer-pidude sari, mis sai alguse 2016. aastal. Queer Planet otsib atmosfääre, kus hingamist ei takista hetero- ja cis-normatiivsus ning kallis piletihind. Meie pidudel on pikad vetsujärjekorravestlused, palju higi tantsupõrandal ja vabadus väljendada ennast autonoomselt. TALFFi jaoks põkkub Queer Planet korraks maaga.

*Selle programmi osa töökeel on inglise keel, aga võimalik on sosintõlge. Kui soovid osaleda ja vajad kohapeal sosintõlget eesti keelde, siis kirjuta Nelele e-postiaadressil talff@feministeerium.ee hiljemalt 18. oktoobriks.